neljapäev, 15. oktoober 2015

Jerusalem In My Heart, „If He Dies, If If If If If“ (Constellation, 2015)



2005. aastal Kanadas asutet projekti Jerusalem In My Heart keskme moodustab Liibanoni-päritolu härra Radwan Ghazi Moumneh. 2013 andsid nad välja suurepärase albumi „Mo7it Al-Mo7it“, millel domineerivad klassikaline araabia keelpillimäng ning võimas, emotsiooniküllane melismaatiline laul on pandud kõlama nagu Earth või Neil Youngi heliriba filmile „Dead Man“, sekka veel natuke sünte ja elektroonikat. See kõik kõlas omal kombel painajalikult  ja kütkestavalt veidralt, kuid oli ometi kokku mängitud lapseliku DIY lustiga, mis tõi meelde mõlkuma mõned mulgimaised Õunaviksi artistid.
            Kõnealune teine kauamängiv „If He Dies, If If If If If“ jätkab samas voolusängis, kuid kahjuks nii hea ei ole kui „Mo7it Al-Mo7it“. Algab ta väga jõulise esimese lauluga, kuid sealt edasi suubub album ambient-glitchilikku krudinasse, mis ei kõla eriti muud moodi kui timheckerlikult. „If He Dies...“ mõjub just nõnda ettearvatavalt, nagu neil ülipaljudel kordadel, kui keegi on otsustanud segada mistahes ilmanurgast pärit „traditsioonilist muusikat moodsa elektroonikaga“. Puudu kipub olema esimese albumi valus-mänguline sügavus, mis ulatus kõrgele ja kaugele. Ent kui katsuda „Mo7it Al-Mo7it“ ära unustada, siis ega „If He Dies...“ ei ole iseenesest ka just kehv plaat. Lisaks avaloole leidub siin siiski muidki väga kenasid laule, näiteks kolmas, nimega „7ebr El 3oyoun“. 7

(Ekspress, 14. okt 2015)

Arvustuse lõpuks kuulamegi hoopis „Mo7it Al-Mo7iti“ kaunist lõpulugu "Amanem".

1 kommentaar:

Kodulehe tegemine ütles ...

Väga huvitav blogi, edu!